Vietnami Rahvaarmee (VRA) ja Viet Cong (VC) alustasid kindral Văn Tiến Dũngi juhtimisel pealetungi Saigonile 29. aprillil 1975, kui linna kaitsnud kindral Nguyễn Văn ToàniVietnami Vabariigi Armee vägesid rünnati intensiivse suurtükitulega. Järgmise päeva pärastlõunaks olid VRA ja VC võtnud linna tähtsaimad kohad oma kontrolli alla ning Lõuna-Vietnami presidendilossi kohale oma lipu heisanud.
Linna langemisele eelnes operatsioon Frequent Wind, millega evuakueeriti peaaegu kõik Saigonis olnud Ameerika Ühendriikide sõdurid ja tsiviilisikud ning kümneid tuhandeid Lõuna-Vietnami režiimiga tihedalt seotud olnud lõunavietnamlasi. Mõned ameeriklased otsustasid linna jääda. Ameerika Ühendriikide maavägede üksused olid Vietnamist lahkunud enam kui kaks aastat varem ning ei saanud seega ei linna kaitsmisel ega inimeste evakueerumisel abiks olla. Operatsioon Frequent Wind oli maailma ajaloo suurim helikopterievakuatioon.[10] Saigoni langes pärast kommunistide kätte minemist aastani 1979.[11]
↑Long, Ngo Vinh (1993). "Post-Paris Agreement Struggles and the Fall of Saigon". Werner, Jayne Susan; Huynh, Luu Doan (toim-d). The Vietnam War: Vietnamese and American Perspectives. M.E. Sharpe. Lk 204. ISBN9780765638632. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2023. Vaadatud 7. septembril 2019.; Thap, Nguyen Thi (2012). "Returning to my Home Village". Dutton, George; Werner, Jayne; Whitmore, John K. (toim-d). Sources of Vietnamese Tradition. Columbia University Press. Lk 547–53. ISBN9780231511100. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2023. Vaadatud 7. septembril 2019.